Friday, November 20, 2009

Nädala jäljed

Käesoleva nädala vältel said mitmed asjad korda, võis siis nn "rea peale". Oluline on, et sain Allikjärve külas kaubale ühe majaomanikuga, kes mulle oma maja kasutada lubab. Kui maakas, siis maakaks, aga ahjus prõksuv tuli annab ise juba nõnda palju sooja, et rohkem nagu polekski vaja.
Tulin Roosna-Allikule peamiselt töömõtetega, kuid iga tööpäeva lõpetuseks veidi loomupärast omaette olemist kulub kindlasti marjaks ära. See võimaldab mõtete kontsentreerimimist ja annab jõudu edasisteks tegemisteks.
Nädal kulus kõiksugu erinevate sehkendamistega.
Tänane MASU soosib sotsiaalprobleemide teket ja nii on need võimendunud ka meie vallas. Mitmed noored pered otsivad abikätt, kuid riigivahendid on sedavõrd napid, et sealtkaudu neile loodetud kätt ei ulatata. Vallaeelarve on selles suhtes samuti võimetu.
Peab mõtlema teisi lahendusteid: lahkama lahti inimese enda ressursid ja võimalused, ega raha pole alati lahendus, seda enam, kui tegemist on suurema ja pikemaajalisema probleemiga.
Igatahes on valda abivajajaid lisandunud ja kahju on tõdeda, et neil kõigil on ka pered.
Paide Südamaa Sotsiaalkeskuse MTÜ on planeerimas uut rehabiliteerivat prjekti, mis peaks võimalusi looma just neile peredele. Vald kindlasti liitub nimetatud projektiga. Vaatame siis edasi.
Ka vanurite probleemid andsid endast märku - kaks kehvas seisukorras eakat vajavad paremat kohtlemist ning järelvalve ja abiga hoolekandeasutusse paigutamist. Tegeleme sellega edasi:)
Kodanikuharidus - abiootamisest isetegemiseni. Vot, on ülekutse!
Mõtlesin enda jaoks lahti mõiste kodanikuharidus - see on minu jaoks teadlik oskus olla kasulik ühiskonnale. Ühiskond peaks aga võimaldama mul olla kasulik. See on nagu ideaalses abieluski (mis minul ei ole õnnestunud), et saamine on andmine ja vastupidi. Olen oma loomuselt liberaalne - pigem anda, kui saada, kuid see on seotud inimvõimetega. Kõik pole Maret Põder´id. Vahest on vajadus ka saada, sest antud on üsna palju.
Kaasamine - ilus mõte, kuid peamine küsimus on KUIDAS? Kuidas küll saada inimesi kodudest välja tõsiselt kaasa mõtlema - vot see on küsimus, aga konverentsil anti vihjeid küllaga!!!! Kuidas keegi neid tähele pani ja oma igapäevastesse tegemistesse sobitab, on juba iseküsimus:)
Viisu, Vedruka Koordi ja Kirisaare külade arengukava saab uue hingamise perioodiks 2010-2015. Inimesi töögrupis kaasa arutamas oli ja nõnda saab päris hea dokument töövalmis. Olen täheldanud, et need neli viimast aastat on valla juhtidele kui ka elanikele andnud olulise teadmise - planeering on tähtis ja see tuleb enda kasuks tööle panna. Niisama ninnu-nännu pole vaja - vaja on rääkida asja sisust ja õiges järjekorras.
Igatahes saab arengukava järgmisel nädalal PUNKTI.
Toimus volikogu haridus- ja kultuurikomisjon, kus kõik liikmed said esmakordselt kokku. Rääkisime töökorrast ja eesmärkidest, rahastamisest ja teostamistest. Komisjoni juht Malle rääkis Kaaruka Jõulumaa korralduslikest asjadest ja vajadustest. Komisjon on tugev, kellelt hallatavate asutuste töötajad saavad olulist tuge. Teine pool asjast on informatsioon ja koordineerimine ehk see, mis komisjonis räägitakse ka asjaosalisteni õigeaegselt jõuaks. Igatahes tulevikus kutsume komisjonidest hallatavate asutuste juhte osa võtma ja asjast rääkima.
... lõpetuseks, aitäh kõigile! Tegite minu esimese nädala põnevaks ja rõõmsaks. Ma pole kunagi siit ära käinud!

Jäljed

Tagasi Roosna-Allikul endast jälgi jätmas!
Kui aasta alguses Järvamaalt lahkusin, tundsin südames rahutust, kuid ometigi ootusärevust. Raske südamega sai mindud, sest nn "loog oli lahti" ja tegemist jagus küllaga. See kõik jäi minusse pakitsema. Ministeeriumis olid ees ootamas toredad inimesed, rahutus hetkeks kadus. Osakonnajuhataja Einike lahkus esimesena - aprillis ja hakkas juhtima Tallinna Linnavaraametit. See oli nii ootamatu, et süda pidi seisma jääma. Ja nii see pakitsus järjest suuremat valu tegema hakkaski. Miks küll? Kas asi on minus? Kindlasti nii minus kui ka muus: ma tundsin, et tööasjad ei jookse ega edene nii nagu tahaks, info oli kaootiline ja tööülesanded ebamäärased. Täna tean täpselt, mida tähendavad suure organisatsiooni juhtimisvead. Igatahes püüdsin mida ma püüdsin, kuid sellist minekut nagu KOVis ei saanud saamagi.
...ja inimesed vs linnainimesed - enamsus ei tea su sees olevast valust midagi , hullem veel, nad veel süvendavad seda.
Mina - tõmbasin küüru selga nagu väike Müü ja hakkasin mõtlema kohast kuhu kuulun. Igal päeval keerlesid silme ees vana Purdi allee,
allikaala koos selle peal hõljuva udulooriga (see on siis, kui vesi on soojem ja õhk läheb järjest külmemaks), luigeparv lõigatud kõrrepõllul oma asja ajamas ja inimesed... Paljugi veel, igal päeval uus mõte, mida kõike veel ... Mõtteist polnud puudust. "Maakas" mõtlein ja täiega. Nii ongi - igal inimesel on oma koht, mis kallis ja omane. "Üks paigake siin ilmas on" ...
Egas ma nii lüürik kah pole, aga tore on tagasi olla:) Tundub, et nagu polekski käinud, aga ehk peakski käima, et teada saada, kui läbi naha ei tunneta, seda oma KOHTA!!!