Laupäeval õnnestus päikeseloojangut näha, sedagi vaid jao pärast - pilveveere vahelt. Ema arvas, et nii tulist loojangut nähes hakkab endalgi justkui soojem. Need fotod on tehtud koju viiva tee pealt ja järgnev foto on suunatud naabertalu poole, kus pikemat aega pole hingelistki liikumas nähtud.
Elame Halliste vallas, Raja külas, Ennumäel üsna eraldatud kohas – Hallistesse on 2,8 km. Talud on tühjaks jäänud, nii ka meie naabertalud – kõik on Eestimaal laiali, enamasti linnades. Minul on hästi – ema hoiab kodusoojust.
12.12. – ema ja isa läksid 45 aastat tagasi paari. Seetõttu läksime isale küünalt viima. Isa lahkus siit ilmast 1996.a. Ennumäe ongi tema vanavanemate ehitatud ja peale isa surma otsustasime emaga talu korda teha. Saime majja sisse kolitud 2003.a. sügisel. Täna on siin päris mugav elada.
Halliste kalmistule on Ennumäelt otse minnes 2,5 km. Teel olles imetlesime jõulueelset maastikku. Kalmistu lähedal asuvad koolimaja, lasteaed ja kirik.
Siin ta puhkab, minu isa Hans Puks koos vanaema Ilaaria ja vanaisa Ernstiga.
Emapoolsed vanavanemad puhkavad samal kalmistul (perek Vilud).
Kõrval Halliste kirik – taasiseseisvunud Eesti IME. Kui mina laps olin, siis käisime kiriku varemetes mängimas. Mäletan, et kirikumüüril kasvas üsna suureks sirgunud kasepuu. Siis tundus, et need varemed ei ärka kunagi enam elule, kõik tundus nii lootusetu. See muutus, kui Halliste kirikuõpetajaks tuli Kalev Raave. Tänu temale sai Halliste taas endale kiriku ja põhikooli ning palju rikast vaimu.
Siin nad kõik on: kirik, lasteaed, ja põhikool, mis sai 2008.a. enda juurde ka spordihoone.
Lasteaed on see väike valge ja punase katusega. Nii elavad siis mulgid.
